Ajalugu
Üks vanimaid meie kandis asutatud seltse oli Alavere tulekahju juhtumistes vastastiku awitamise selts, mille põhikiri kinnitati 1903. aastal. Eesti Riigiarhiivis on 1935. aastast pärit piirkonna konstaabli tehtud nimekiri kohalikest seltsidest, mille andmeil tegutses Alaveres 13 ühingut, mille hulgas oli mitu põllumeeste seltsi, maanaiste ühing, tuletõrjeühing ja tuletõrje kindlustusselts, mitu poliitiliste parteide osakonda, aga ka Alavere Haridusselts ja Ülemaalise Eesti Noorsooühingu Alavere osakond, tegutsesid Kaitseliit, Naiskodukaitse, skaudid, gaidid ja kodutütred. Alavere vallamajas oli avalik raamatukogu.
Esimeseks peopaigaks oli Alaveres 1894. aastal ehitatud endine mõisa kuivati, mis kuulus Kopli talule. See oli kahekorruseline raudkividest hoone üldpinnaga 609 m². Ülemisel korrusel oli suur laudpõrandaga ruum vilja hoidmiseks enne kuivatamist. Seda hakatigi pidudeks kasutama. Suvel olid peod Palu külas Mardimäel, kooli hoolekogu korraldas pidusid koolimajas. Alavere ja Pikva koolid tegid ka ühiseid pidusid. Tõenäoliselt viimane pidu kuivatises oli 24. augustil 1935, kui eeskavas oli Alaverest pärit näitekirjaniku Jaan Metua näidend „Miljonitõbi“. Pärast seda toimusid peod Alavere mõisa tühjaks jäänud härrastemajas, mille omanik oli kaupmees August Kuldvee. Mõisa saalis oli parkettpõrand, esinemiseks ajutine lava, mis tantsu ajaks ära koristati. 1938. aastal lammutas omanik härrastemaja ehitusmaterjaliks.
Üks aktiivsem ja suurema liikmeskonnaga selts oli Alavere tuletõrjeühing, kellele kuulus mõisa tõllahobuste tall. 1937. aastal otsustati sellest endale seltsimaja-kodu ehitada. Juhatus sai volituse võtta 2000 krooni laenu ja osteti ehitusmaterjali. Ehitusega alustati 1. oktoobril 1938 ja 24. veebruaril 1939 tähistati avapeoga Eesti iseseisvuspäeva. Peo eeskavas oli Jaan Metua näidend „Vabadussõja päevilt“, mille lavastas autor. Jaan Metua (1889–1945) oli Alaverest pärit eesti näitekirjanik, teatrikunstnik ja lavastaja. Edaspidi said seltsimaja kasutada pidude korraldamiseks ka teised kohalikud seltsid. 1939. aasta kevadel korrastati seltsimaja ümbrus talgutega, millest võttis osa 50 inimest.
Pärast sõda kuulus rahvamaja Alavere külanõukogule ning 1960. aastal oli see juba Alavere kolhoosi ja hiljem sovhoosi omandis kuni sovhoosi kadumiseni. Sellest alates on Alavere rahvamaja Anija valla omandis. Praegu tegutseb Alavere rahvamaja ühes tiivas ka noortekeskus.
2016. aastal avastas remondimees laelaua, kuhu oli jätnud kirja 1939. aastal Alavere tuletõrjeseltsi maja laetööde tegija. Lisaks kuupäevale ja oma nimele oli ta kirja pannud tollase presidendi Konstantin Pätsi nime, leivakilo ja piimaliitri hinna ning keskmise päevapalga suuruse.
Rahvamajas käib aktiivne tegevus, huviringid tegutsevad kuuel päeval nädalas. Rahvamajas esinevad teatrid ja kohale sõidab kinobuss, samuti käib seal koos Alavere külaselts. Rahvamajas on ümberkaudse piirkonna ainuke lavaga saal, mida kasutavad ka Alavere kool ja lasteaed. Peetakse iga-aastaseid kevadkontserte ja näidendite konkursse, aastapäevaüritusi, jõulukontserte ja -pidusid.