Kehras hakati linetantsuga tegelema Maire Ilvese juhendamisel 2006. aasta veebruaris. Algusaastatel oli tantsijaid päris palju, esimeses tunnis ligi 25 inimest. Praeguseks on järele jäänud kõige tublimad, kellele linetants on saanud elu lahutamatuks osaks.
Algul tantsisime oma rõõmuks, kuid juba esimesel aastal alustasime ka esinemistega. Võtame igal aastal osa üle-eestilistest linetantsuüritustest. Oleme osalenud linetantsu festivalidel Sassi tallis ja Pärnu linnas, tantsumaratonidel ja tantsulaagrites Uulus. Meie tantsijad osalesid ka 2008. aastal Guinnessi rekordi püstitamisel, kus moodustati pikim ühekordne tantsurivi. Ühte ritta sättis end tantsima 2354 inimest, rivi pikkus oli 3,7 km. Praeguseks on see rekord küll ületatud.

Nime „Kantriroosid“ võtsime 2012. aasta kevadel. Linetants ei tähenda tänapäeval küll ainult kantrimuusika järgi tantsimist, vaid tantsitakse väga erineva muusika järgi, kuid meie lemmik on siiski kantri.

Meid on sageli kutsutud esinema vallas ja ka väljapoole oma valda toimuvatele isetegevusüritustele ja pidudele. Kaugemad esinemised on olnud Rakveres linnapäeval ja Tallinnas Tornide väljakul Reumaliidu käimispäeval.

2015. aastal saime Uulus karika tantsu “Tush-Push“ seadete võistlusel. 2016. aastal korraldasime oma 10. sünnipäeva puhul kontserdi koos naabervaldade linetantsijatega ja sellest alates teeme naabritega ka ühistreeninguid.

Naisrühm Kadrel on üks vanemaid pidevalt tegutsenud taidluskollektiive Anija vallas. Rühma asutas 1984. aastal Kehra kauaaegne tantsuõpetaja, Eesti NSV teeneline kultuuritegelane Helmi Hinrikus (22.02.1920 – 28.11.1998) Kehra Tselluloosi- ja Paberikombinaadi ametiühingu klubi naisrahvatantsurühmana. Rühma kutsutigi tehase klubi naisrühmaks, nime Kadrel kannab rühm alates 2003. aastast. Algsest koosseisust on veel rivis üks tantsija, ülejäänud koosseis on aastate jooksul välja vahetunud.
Repertuaar on olnud üsna tavaline naisrühmade repertuaar. Esinetud on kõigil tegutsemisaja sisse jäänud Harju maakonna laulu- ja tantsupidudel, ka paaril üldtantsupeol, Jõgeval toimunud naiste tantsupidudel, Eesti – Soome tantsupeol Soomes, Europeadel Rootsis. 2007. aastal esineti Krimmis sealsetele eestlastele. Osa on võetud Kaera-jaani võistutantsimisest Tartumaal ja ümber Eesti teatetantsust, talvistest tantsupidudest Ida- Virumaal ja Viljandis. Esinetud on väga paljudel kohalikel sündmustel – Anija valla laulu- ja tantsupeod, jaanituled, Kodukandipäevad, Põrgupäevad, laadad jne.
2014. aasta kevadel sai rühm LEADER-projekti ja Anija valla toetusel uued Harju-Jaani kihelkonna rahvarõivad.

Anija valla segarühm on välja kasvanud Kehra Keskkooli tantsurühmadest.

Paljud tantsijad olid ja on kooli vilistlased. Ajapikku on koosseis muutunud, kuid tantsutahe on endine.

Nii ongi tänasel päeval sõbralikult ühes rühmas elektrik, direktor, politseinik, rahvatantsuõpetaja, ostujuht, projekteerija, juuksur, pianist, paigaldusjuht, raamatupidaja, teraapiaala juht, arendaja, treener ja õpetaja.

Elukoha muutus ei ole lasknud tantsust kaugeks jääda ka kaugemale kolijatel ja nii on lisaks Anija valla elanikele tantsijaid ka naabervaldadest.

Rühmal on ainult meestest koosnev juhatus, kes kiidab ühehäälselt heaks kõik otsused, välja arvatud juhul kui naised vastu vaidlevad.

Kodurahu huvides delegeeritakse otsustamisõigus vahetevahel ka naistele ja ka siis kiidetakse kõik otsused heaks, välja arvatud kui mehed sellega nõus ei ole.

Vaid ühes on mõlemad pooled alati üksmeelel – Me tahame tantsida!

Rahvatantsurühm on osalenud kõikidel maakondlikel ja vabariiklikel suurüritustel ning esindanud valda rahvusvahelistel festivalidel Šveitsis, Sardiinias, Lätis, Poolas, Prantsusmaal, Soomes, Tśehhis ja Taanis.

Tantsuproovid toimuvad nädalalõppudel, kui töised ja kodused toimetamised on tehtud ning uueks nädalaks on vaja veidi energiat ammutada.
2017. aastal tähistas Anija valla segarühm 25.sünnipäeva ja Kehra rahvatantsu 70. Juubelit.